Eesti piimatöötlussektori ülevaatest selgub, et tööstused teenisid vaatamata Vene sanktsioonidele
2014. aastal 392,9 miljonit eurot müügitulu ning kasum suurenes üle 70 protsendi.
“Piimatootjal on selline seis, et kui me just kaikaga ei sunni piimatöötlejaid raha maksma, siis nad meile lihtsalt ei maksa! Ja ise lõikavad kasumit!” põrutab Külmsoo talu peremees Raivo Musting Põlvamaalt. Tööstused maksavad piima eest praegu tema sõnul 230 eurot tonnist, kuigi saaks maksta 300.
“Venemaa poolt Euroopa Liidu toidukaupadele kehtestatud sanktsioonide mõju Eesti piimatöötlejatele on vaieldamatu, kuid sealse turu äralangemist on suudetud osaliselt kompenseerida siseturuga ja osaliselt uute välisturgudega – mullu lisandus piimatoodetele 19 uut sihtturgu,” selgitab põllumajandusministeeriumi kaubanduse ja põllumajandussaadusi töötleva tööstuse osakonna juhataja Taavi Kand.
Tootjad lüpsavad kahjumit
Piimatootjaid, kes lüpsavad igalt piimaliitrilt viis senti kahjumit, ajab see teadmine vihale.Raivo Musting oli kaheksa aastat E-Piima liige, aga ühistu liikmena sai ta madalamat piimahinda kui need, kes viisid piima aktsiaseltsidesse.
“E-Piim kuulub piimatootjatele, piima hind oleks võinud siin olla kas või üks sent kõrgem. Tegelikult oli 10–40 senti odavam,” selgitab Musting. “Piimatööstused saaksid kogu meie piima oma hoovile, kui maksaksid Euroopa Liidu keskmist hinda, nagu 2013. aasta lõpus sai kokku lepitud.” Kahjuks peeti lepingust kinni neli kuud, siis nõuti ümbertegemist Eesti keskmise hinna järgi.“Meil ei ole mingit võimalust panna töösturid rohkem maksma, ainuke survevahend oli vedada oma piim Lätti ja Leetu,” teatab Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlvamaalt. Nüüd on aga ka Lätis–Leedus hind rängalt kukkunud ja tootjad suluseisu sattunud: kalla maha või anna odavalt ära.
“Meil ei ole mingit võimalust panna töösturid rohkem maksma, ainuke survevahend oli vedada oma piim Lätti ja Leetu,” teatab Kaska-Luiga talu peremees Avo Kruusla Põlvamaalt. Nüüd on aga ka Lätis–Leedus hind rängalt kukkunud ja tootjad suluseisu sattunud: kalla maha või anna odavalt ära.
“Kaupleme kiiresti rikneva kauga, piim tuleb kohe ära anda, ei saa pikalt hinna üle kaubelda,” selgitab Kruusla.
“Kui algasid Venemaa sanktsioonid, siis kõik rääkisid, et toetame-aitame. Nüüd pole kellegi asi, kas tegutseme või ei, valitsust meie mured ei huvita,” on Kaska-Luiga talu peremees kibestunud selle üle, kuidas riik oma põllumehi kohtleb.
Kelle käes siis raha on?
Uuringus välja käidud 78,5 protsendist on hämmingus ka piimatööstused, kes eitavad, et nende ettevõttes on nii suur kasum tekkinud.
Ent 2014. aastal langes piima tööstustest väljamüügi hind kolm protsenti võrreldes 2013. aastaga. Piima kokkuostuhind aga langes 27,1 protsenti.
“Eksportivaid piimatööstusi lõi eelmise aasta kriis päris valusalt, nii et E-Piimal küll midagi rõõmustavat ei ole, tuleme vaevalt ots otsaga kokku,” teatab piimaliidu juht ja E-Piima juhataja Jaanus Murakas.
Eelmisest aastast hakati E-Piima tooteid eksportima Saudi Araabiasse ja Rumeeniasse. E-Piima tööstused töötavad täisvõimsusel, koostöös Saaremaa piimatööstusega tehakse Järva-Jaani meiereis ka vadakupulbrit. “Kuidagi suudame oma kauba maha müüa, aga loomulikult on Vene turu ärakukkumise tõttu hind väga madal,” ütleb Murakas.
Eksportivate tööstuste kõrval on ka ainult siseturule tootvaid tööstusi, ja nende müügitulu ning kasum võib olla tunduvalt suurem. “Siseturule orienteeritud tööstustel oli aasta lõpp parem, kuna piima kokkuostuhind järsult langes ja nemad ekspordivõimaluste kokkukukkumise tõttu ei kannatanud,” selgitab Murakas.
Piimaliidu juhataja kritiseerib, et tööstustes majandusaasta auditeerimine alles käib ja pole päris selge, mis arvudega tulemused saadud on.
“Me ei tea, missugused ettevõtted on statistilistesse valimitesse pandud. Me ei tea, kas statistika jaoks on piimatööstused ka need tööstused, kes ise piima ei varu. Kui valimisse on võetud ka jäätisetööstused, siis see moonutab üldist pilti,” räägib Murakas.
Statistikaamet kinnitab seda oletust – arvesse on võetud nii sise- kui välisturule tootjad ning ka jäätisevalmistajad
Emori hinnainfo näitab selgelt, et peamine kasum nii tööstustele kui kauplustele on tulnud tootja arvelt. Kui 2013. aastal olid toorpiima hinnad laes, said tootjad iga müüdud joogipiima liitri hinnast üle 60 protsendi, aastaga on see langenud paarkümmend protsenti. Samas on oma osa piimahinnas kasvatanud nii tööstused kui kauplused: tööstused 10 ja kauplused üle 5 protsendi.
Kasum lehmapidaja arvelt
Valio Eesti ASi tegevjuht Maido Solovjov ei eita, et siseturule tootva piimatööstuse kasum on tulnud ka tootjatele makstava madalama varumishinna arvelt.
“2013. aastal saavutas toorpiima hind kõigi aegade rekordi 32,8 senti/kg, 2014. aastal kujunes hind madalamaks, tarbijad on aga üldjuhul sellistest hinnatõusudest säästetud,” räägib Solovjov.
Samas töötleb Valio oma tehastes praegu hulga suurema koguse toorpiima lõpptoodeteks, kui tehti seda enne Venemaa embargo kehtestamist, nii et müük siseturul üha kasvab.
“Tööstus on teinud viimastel aastatel investeeringuid, et olla konkurentsivõimeline. Neid investeeringuid ei ole tehtud riiklike toetuste abil, vaid teenitud kasumilt. Selleks et tööstus oleks konkurentsivõimeline ning suudaks investeeringuid tasa teenida, peab pidevalt olema mõõdukas kasum,” selgitab Solovjov.
Ent ka piimafarm ei saa elada nii, et teenib oma kahjumi arvelt kasumit tööstustele. “Kui me piima Lätti–Leetu ei viiks, oleks hind veelgi madalam,” teatab piimatootja Avo Kruusla. “Sest Kruuda, Murakas ega Solovjov ei loobu sellest rahast, mis neil on võimalik saada.”
Arikkel on avaldatud Maalehes