Kui mõned aastad püsis suurest kahjutulest puutumata ning tormgi ei teinud väga liiga, siis sel aastal enam nii ei läinud.
Suve hakul puhkes hulga metsatulekahjusid, suuremaid maa-alasid haaras tuli päästeameti andmetel Eesti-Läti piiri ääres Valgamaal Hummuli vallas Aitsra külas, juunis Lääne-Virumaal Sõmeru vallas Varudi-Vanakülas ning Ida-Virumaal Illuka vallas Kuningakülas, kus üheaegselt põles lausa kahes kohas.
Aitsras süttis mets 25. mai keskpäeval ja kuigi algul arvati, et põleb hoopis Läti poolel, polnud see sugugi nii ning Eesti päästjatel tuli metsa kustutama tõtata. Algul neljal hektaril lõõmanud tuli levis edasi rohkem kui 40 hektarile ning võttis mitu päeva, kuniks tulele piir pandi.
Mõne päeva pärast, 1. juunil tuli teade metsapõlengust Sõmerult Varudi-Vanakülast, seal oli tules 11 hektari jagu metsaala. Paar päeva vaikust ning 3. juunil oli tules mets Ida-Virumaal Jõhvi vallas, 4. juunil teatati häirekeskusele metsapõlengust Kuningakülas Poruni jõe ääres, kus oli süttinud metsanoorendik ja metsaalune 21 hektari ulatuses. Järgmisel päeval leidsid päästjad sealsamas uue põlenguala, nii et kokku põlesid puistud 40 hektaril.
Õnneks on Valgamaa ning Kuningaküla põlengud jäänud praeguse seisuga tänavusteks kõige ulatuslikemaks ning ka kõige raskemini kustutavateks metsatulekahjudeks. Mõlemal puhul oli kustutustöödel näiteks kasutusel helikoptergi.
Ülejäänud metsapõlengud – neid on seitsme kuu jooksul olnud 117 -eelnimetatud suuruses maa-alale levida ei jõudnud.
Siiski võib seda aastat pidada üsna tõsiseks põlengute aastaks. Võrreldes kahe viimase aastaga on mets tänavu esimese poolaasta jooksul põlenud lausa ligi kaks korda rohkem kui kahel varasemal aastal – siis registreeris päästeamet vastavalt 68 ja 54 metsapõlengut.
Kui Ida-Virumaal põles valdavalt Puhatu looduskaitsealale jääv , siis Valgamaal sai kannatada kuuluv looduskaitsealune mets – tuli käis üle metsise püsielupaiga.
Keskkonnaameti peaspetsialist Laja Veeväli, kes käis Valgamaa põlengualalekspertiisi tegemas, ütles, et tuleroaks langesid peamiselt erinevas vanuseklassis männikud. Tuli puudele ei halastanud, söestades tüvesid ulatudes kohati latvagi. Elule niisugune mets ei pruugi jääda ning tuleb putukarüüste ja seenhaiguste leviloi takistamiseks koristada.
Veevälja andmetel alustataksegi sellega septembri lõpus. Sihtkaitsevööndisse jääval alal soovitab keskkonnaamet teha kujundusraiet, piiranguvööndis .
Millist materjali põlenud metsast lõigata saab ehk kas ka midagi peale küttepuu, sõltub raie käigus, mil puidu täpne seisukord ilmsiks tuleb.
Kas ja mil määral saab põlengualal raiuda Illuka vallas, ei ole veel teada, sest metsateatis kahjustuse kohta esitati hiljaaegu ning keskkonnaameti töötajad alles sõidavad põlengupaika ekspertiisi tegema. Veevälja sõnul jääb metsa seal nii piiranguvööndi kui ka sihtkaitsevööndi alale ning raie soovitatakse lähtuvalt kaitse-eeskiijast.
KOIVA TORM
Juunis vihmale keeranud ilm maandas küll metsapõlengute riski, kuid näitas 3. juulil, mida suudab üks tõsine äikeseraju. Taas said pihta Valgamaa metsad, samuti Võru-, Põlva-ja Tartumaa metsad.
„Valgamaal esinesid kõige tugevamad metsakahjustused Taheva, Karula, Otepää vallas, Põlvamaal Valgjärve vallas ning Võrumaal Urvaste ja Antsla vallas. Tartumaal tegi torm metsale kahju Kambja ja Haaslava vallas,” loetleb Laja Veeväli. Viga said nii era- kui ka ad hoolimata sellest kas need olid varem majandatud või majandamata – torm niitis kõigis ühtmoodi.
„Väga tugev tuul oli – palju tuulemurdu, kusjuures murdis see ka kuuski, mida torm tavaliselt pikali heidab,” märgib peaspetsialist Rainer Laigu. Sealjuures on nn koridor, kust puid murti, tema sõnul küllalt kitsas – torm tuli üle Koiva jõe ning jõudis Kambja alla välja.
„Tsentris oli tuulemurd, keskel heide ja ääres vaalitud,” kirjeldab Laigu Koiva tormi kätetööd. Suuremalt jaolt on tegu männipuudega, kuid ka kuuskedeja kaskedega.
Praeguseks ajaks on päris palju tormi kahjustatud puid jõutud ast ka välja vedada, sealjuures on keskkonnaamet andnud loa koristada piiranguvööndisse jäävaid kahjustatud metsi. Teatud kohtades (näiteks teede ääres) võib maha langenud ohtlikud puud ära koristada ka sihtkaitsevööndis.
Kuna -le andis tormikahjustuste likvideerimise hea õppetunni 15 aasta tagune Tudu torm, kus püüti algul kasvama jätta võimalikult palju tormis püsti jäänud puid, on selge, et sel pole mõtet, sest hiljem kuivavad need ikkagi ära või lükkab tuul nad pikali. „Juured on neil liikunud ja purunenud,” põhjendab Laigu ja lisab, et seetõttu koristatakse ära ka vaaütud puud ning langi servas kasvavad puud 15-20 meetri laiuselt.
VÄIKSEM VÄLJATULEK
Niisugust sortimenti aga, nagu tulnuks metsast seda tavapäraselt raiudes, tormi murtud metsast ei saa. „Paljudest murdunud nottidest ei saa palgi-pikkust täis,” selgitab Laigu. Kui siiski saab palki, tuleb murtud otsast poole kuni meetri pikkune jupp maha saagida, sest vastasel juhul võib notiots lõhki lüüa. Ka see teadmine pärineb 15 aasta tagusest Tudu tormist.
„Palgi väljatulek on ligikaudu 5% väiksem, kui oleks kasvavast metsast saanud,” nendib Rainer Laigu. Septembri keskpaigaks on jõudnud ära koristada 200 000 tihumeetrit tormipuitu. Kui augustis töötas tormialadel lausa 27 harvesterit, siis praegu märksa vähem, sest erakordselt vihmane suvi on paljudes kohtades pinnase nii pehmeks teinud, et ei ole võimalik töötada ilma metsamulda, sihte ja metsateid oluliselt kahjustamata.
Õnneks ei kaota puidu müügihinnas, sest a majandajat seovad pikaajalised lepingud, kuid olid sunnitud küll madalama hinna välja kannatama. Oodata müügiga ei ole võimalik, sest puit rikneks.
„Turumajandus,” nendib Valgamaa Tõnu Mändla, kelle Lüllemäe läheduses asuvalt kinnistult murdis torm 2000 tihumeetrit ehk umbes viiendiku jagu puid, mis seal kasvasid. „1500 tihumeetrit on koristatud, 500 tihu on pehme maa peal ja praegu koristada ei saa,” räägib ta. Koristatud materjali tuli tal müüa odavamalt, sest hind läks tema sõnul tormiga kohe alla. Oleks metsa enne tormi maha müüa saanud, oleks raha tema hinnangul 40% rohkem saanud, aga looduse vastu ei saa.
Mändla meenutab, et tema metsad said kannatada ka 2005. aastal, kui torm puhus kaks ööd-päeva järjest, kuid kahju oli siis tunduvalt väiksem ning hakkama saadi oma jõududega.
Kui palju metsa tänavuses tormis viga sai, ei oska keskkonnaamet veel öelda, sest metsateatisi alles menetletakse ja neid esitatakse pidevalt juurde. „ekspertiisidega on raie tormialadel lubatud kokku ligi 2100 hektaril,” märgib Laja Veeväli, lisades, et kindlasti on veel ka neid kahjusid, mille kohta teatis on alles esitamata.
Hulgaliselt on ka neid tormimetsi, kus ekspertiis pole vajalik ning raiet tehakse otse metsateatise alusel.
„3000 hektarit tuleb kokku küll,” usub Veeväli, lisades, et see jääb siiski alla 2001. aasta Tudu tormile, mis kahjustas metsa aastaraamatu järgi 15 953 hektaril.
Kõige rohkem said metsad kahju 2005. aastal – 32 138 hektaril.
Artikkel on avaldatud Erametsakeskuses